Nüüd, olen minagi võtnud ette selle teekonna, et panna kirja oma mõtted ja pingutused kohalikus blogisfääris ja jõuda nende tohutute eliitide juurde nagu näiteks tuvinäoga isand Rahakratt, härra Roosaare ja paljud teised. Siinkohal oleks paslik nentida, et minu näol ei ole tegu just pikka kogemust omava investoriga, puudu on mul ka finantstarkustest ja finants haridusest, kuid seda enam usun, et igaüks võiks saada investoriks.
Huvi aktsiate ja investeerimise vastu sai alguse ajal mil töötasin (2014) Microsofti ridades (kes muuhulgas jaotab lahkekäeliselt enda töötajatele motiveeriva boonusena ka aktsiaid ja optsioone) mil laekus minu postkasti kiri, et peaksin valima allolevast listist omale Microsofti aktsiate haldusfirma. Firma sai valitud, mitte küll väga suurt eeltööd tehes, aga toona tundus Morgan Stanley sellise nimena, kes võiks minu hiiglaslikku portfelli juhtida ja manageerida. Kui ma nüüd järele mõtlen, siis teiseks firmaks pakuti välja Fidelity ega oska tänaseni öelda kumb neist nüüd parem oleks olnud.
Tõsi ta on, et ma mainisin midagi sellest, et huvi sai toona alguse, siis päriselt investeerimist ei alustanud ma kuni aastani 2018.
Kui Morgan Stanley oli mulle 4 aastat järjepidevalt saatnud paberkandjal dividendide reinvesteerimise programmi (DRIP) kohta aruandeid ja kutsunud mind hääletama aktsionäride üldkoosolekule (sest ilmselgelt iga hääl loeb) hakkasin ma endakeskis mõtestama lahti ideed, et äkki võiks minustki ühel heal päeval saada investor.
Ilmselt ei pea ma mainima, et see mõte lendas mul kiiresti peast välja naeruturtsaku saatel, et kes olen mina, ilma suuremate teadmisteta, palgatööline – kindlasti pole ma mitte kellegi investor. Saatsin mööda mitu kuud (many moons) ja idee peas hakkas aina rohkem kasvama, et äkki ikkagi võiks minust saada investor. Kusagil 2018 aasta alguses sai see mõte suurema tõuke, otsustasin pärast tõsisemat sessiooni Google’ga, et avan konto LHV’s (see ju ei kohusta veel millekski, aga kindlasti räägime sellest veel pikemalt, et miks just LHV) ja tegin demo konto peal mõningad tehingud! Kui mu mälu mind nüüd tõsiselt alt ei vea, siis usun, et kusagil nädalake hiljem rääkisin sõbraga pikemalt ja laiemalt lahedatest IT sektori firmadest ja ühe firmana käis sellest vestlusest läbi Extreme Networks.
Olles õnnelik LHV konto omanik, marssisin minagi LHV peamajja ja tegin ära kõik vajaminevad sammud selleks, et minust saaks eeskujulik ja suurepärane investor (teisisõnu täitsin ära W-8BEN vormi ja tõestasin ära, et mina olen see isik selle konto taga) ning tegin oma elu esimese aktsiaostu. See oli kusagil Jaanuari alguspoolel, selle jutu tõsiduse tekitamiseks, ütleme, et tegu oli 5. Jaanuariga!

Teadmata, et sellest ostust saab üks mu suurimaid õppetunde mis alustav investor saada võiks, vaatasin ma iga õhtu enne magamaminekut kuidas mu kümmekond aktsiat end mu konto peal tunnevad ja hakkasin alles siis uurima, et mis firma peidab end tickeri EXTR taga.
Kuid nagu pildilt ka näha võib, siis ega seda rõõmu pikalt ma nautida ei saanud ja alustava investori jaoks teha esimene tehing ning hävida pea silmapilkselt 50% ulatuses oli võrdlemisi valus vaatepilt. Aga õpetlik.
Eelnimetet juhtum ongi see, mis pani mind mõtlema, et äkki peaksin hakkama oma apsakaid (ja miks mitte ka õnnestumisi) koondama kokku ühte tsentraalsesse meediumi, et tulevased noored investorid õpiksid minu vigadest (mitte, et seda reaalselt juhtuks, aga loll võib ju loota, et tema vigadest õpitakse).
Sellest mis sai minust ja Extreme Networkist edasi muljetan mõnel teisel homsel, tänaseks aga aitab kah!